EduFest

Data Innovation Across Borders: Research from Japan to Estonia and Beyond

Dr. Murata introduces his research on rehabilitation and health, from studies using large-scale databases in Japan to his current work in Estonia. He also shares his vision for future international collaborative research.

Reactions with and without solvents: what green chemistry and circular bioeconomy teaches us

How can we produce the chemicals and materials society needs while using fewer resources and generating less waste? The talk explores how green chemistry, and circular bioeconomy concepts are transforming chemical manufacturing and product development worldwide, considering sustainable solvents and using mechanochemistry. Through examples from industry and research, including the valorisation of biomass, forestry residues, and food waste, participants may discover how innovative technologies can improve resource efficiency, reduce environmental impacts, and create new economic opportunities. The talk will also highlight how sustainability metrics help guide decision-making and how green chemistry may contribute to climate goals, industrial competitiveness, and societal well-being.

Hooliv keskkond kui konkurentsieelis

Kollektiivse intelligentsuse kujundamine muutuvas keskkonnas

Kes märkab, kui inimene vajab tuge?

Vaimset tervist kujundavad igapäevaselt inimesed ja keskkonnad meie ümber – töökohad, koolid, naabruskonnad ja kogukonnad. Kes on neis väravahoidjad, kes oskavad märgata abivajadust, pakkuda esmast tuge ja vajadusel aidata inimesel jõuda sobiva abini? Ettekandes vaatame värske Eesti uuringu põhjal, millised võimalused peituvad kogukondades vaimse tervise edendamisel ja probleemide ennetamisel ning mis takistab meil neid võimalusi täielikult kasutamast. Arutleme ka selle üle, mida saab igaüks meist teha, et kujundada hoolivamat ja vaimset tervist toetavamat kogukonda.

AI and Entrepreneurial Expertise

Linnakeskkond meie tervise ja heaolu mõjutajana

Kuidas mõjutavad linnaloodus, kuumasaared ja kokkupuude elurikka keskkonnaga inimeste tervist ja heaolu? Toome kokku kaks põnevat uurimissuunda: mikrobioomi ja metsiku mängu ning linnade kuumasaarte temaatika, et näidata, kuidas linnaruumi kujundamine mõjutab meie igapäevast elukvaliteeti. Räägime sellest, miks on oluline luua elurikkaid, tervislikke ja kliimamuutustele vastupidavaid linnakeskkondi ning mida saaksime selleks praktikas teha.

Every participant will receive a skills mapping and assessment tool to help plan and prepare for the development of their own – or their employees’ – future skills.

Eesti juhtimispraktikad muutuste keskel

Millised juhtimispraktikad eristavad Eesti edukamaid ettevõtteid ja miks jäävad head plaanid sageli ellu viimata? Tartu Ülikooli ja LevelLabi värske juhtimisuuringu põhjal vaatame, kuidas Eesti juhid seavad sihte, kaasavad inimesi ja tulevad toime muutustega. Räägime strateegia elluviimisest, inimeste juhtimisest ning tehnoloogia võimaluste kasutamisest. Kuulaja saab võrrelda oma organisatsiooni juhtimispraktikaid uuringutulemustega ja leida mõtteid nende arendamiseks.

Kas igaüks kogukonnas võib olla uurija?

Tallinna Ülikool on koostöös MTÜga Kuldne Liiga välja töötanud amatööruuringute läbiviimise metoodika. Tutvustame lähenemist, kuidas kaasata kogukonnas uuringute läbiviimisse kohalikke elanikke uurijatena kõigis uuringuetappides. Jagame kogemusest õnnestumisi ja leide. Arutame ohtude ja nende ennetamise üle ning millist kasu kogukonnaliikmete kaasamine uuringute läbiviimisse erinevatele osapooltele toob.

Tutvustame ettekandes muusika rolli kogukonna loojana, vaimse tervise toetajana ja identiteedi võimestajana LGBTQ+ segakoori Vikerlased ja trummiansambli Rhythm of Resistance näitel. Mõlemad kollektiivid kasutavad heli, et edastada kohalikke ja globaalseid poliitilisi sõnumeid, pakkudes liikmetele selleks turvalist ja sõbralikku keskkonda. Kui Vikerlased viljelesid kohaloleku ja repertuaarivaliku kaudu pehmet aktivismi, siis RoR kasutas valje löökpille ja silmatorkavat visuaalset eneseväljendust. Erinev oli ka muusika roll kollektiivides – koorilauljatele oli muuhulgas oluline muusika kunstiline aspekt, RoRi liikmete jaoks oli muusika aga eelkõige sõnumite edastamise vahend. Ometi moodustas muusika mõlema kollektiivi esinemistel läbimõeldud kunstilise terviku.

Teslast ja Faradayst moodsate patenditud diagnostika ja mõõteseadmeteni

Ettekandes antakse põgus ülevaade elektri-teaduse ja inseneeria ajaloost maailmas – mh Tesla, Faraday, Foucalt, Edisoni, Seebecki tööd, avastused ja leiutised, eriti vahelduvvoolu ja sellega seotud elektromagnetismi vallast. Edasi kirjeldatakse elektroonse mõõtetehnika põnevat ja leiutuslikku minevikku, olevikku ja tulevikku Eestis, nii akadeemias kui tööstuses ja meditsiinis. Pikemalt peatutakse Tallinn Tehnikaülikooli elektroonikainstituudi jooksvatel mõõteelektroonika alastel uurimistöödel, leiutistel, projektidel ja koostöödel tööstusettevõtete ja haiglatega. Konkreetseteks projektideks on teiste seas PRG1483 „Innovatiivne impedantsspektroskoopia: lahendused ja rakendused”, 2022-2026; Eurameti võrgustiku (Eestis on partneriks Metrosert AS) Met4Med „Metroloogia meditsiinis”, 2026-2028, ning TemTA-43 “Uudsed lahendused pehmete kudede kliiniliseks jälgimiseks”, 2024-2028 (koostöö TÜ Kliinikumiga).

Kolleeg saab kiiritusravi: mida tasub teada ja kuidas toeks olla?

Vähk puudutab ka paljusid tööealisi inimesi ning sageli jätkatakse kiiritusravi ajal tööd või naastakse pärast ravi tööle. Rinnavähiga patsientide näitel räägitakse ettekandes, mida kiiritusravi inimese jaoks tähendab: kuidas ravi mõjutab enesetunnet, emotsioone ja igapäevaelu ning mida patsiendid ise kõige olulisemaks peavad. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kiiritusravi kvaliteedi ja patsiendikogemuse uurimisrühma uuringutele toetudes jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas kolleegid ja tööandja saavad olla toeks ning luua mõistva ja paindliku töökeskkonna.

Võidab see, kes õpib kiiremini: inimene, AI ja nutikam töökorraldus

AI ja füüsiline automatiseerimine toovad uuele stardijoonele ka kogenud professionaalid. Ettekandes räägitakse, kuidas Eesti väiksus, piiratud ressursid ja pärandsüsteemide (legacy systems) puudumine saavad muutuda konkurentsieeliseks. Praktiliste näidete kaudu uurime, kuidas ühendada inimene, tehnoloogia ja nutikas töökorraldus ning jõuda väikeste katsete ja kiire õppimise abil paremate tulemusteni.

What can colours tell us about human communication and behaviour

Colours are part of our everyday lives, but do they mean the same thing to everyone? This talk explores how people name, categorise and interpret colours across languages and cultures, what associations colours evoke, and how they make us feel. These patterns reveal more about human communication and behaviour than we might think. By introducing colour research to a wider audience, the talk invites us to reconsider how we perceive and understand the colours around us. Drawing on studies of colour language and colour associations, Mari Uusküla examines what we share, where we differ, and what these similarities and differences reveal about the ways we think, feel and communicate. Participants will gain a deeper understanding of how colours convey meanings and evoke feelings across languages and cultures, and learn how to apply this knowledge in international collaboration and everyday communication.

Täienduskoolitus on investeering, kuid kuidas teada, millist väärtust see tegelikult loob?

Teleopereeritavad robotid akadeemias? Usaldus, turvatunne ja proovisõidud

Keskkonnamuutused: kui minevik kohtub tulevikuga

Triple layer canvas

How to merge business, environment and social aspects while considering new ideas. Usually, money overrules the environment with the help of social aspects. We practice how to consider sustainable business ideas.

Loovus, uudishimu ja õppimise ootamatu väärtus tööelus

Mida me tegelikult teame oma töötajate tervisest?

Videomänguloome Tartu Ülikoolis – üle kümne aasta mängus

Videomängude arendus on valdkondadevaheline loometöö, mille õpetamise ja edendamisega on Tartu Ülikoolis sihipäraselt tegeletud üle kümne aasta. Sellele annavad jõudu nii formaalne kui ka mitteformaalne õpe ning nende sümbioos talendiarengu toetamisel erinevates elu- ja õppeetappides. Ettekanne tutvustab Tartu Ülikooli mitmekülgset õppesüsteemi, seniseid saavutusi ja panust Eesti videomängutööstuse talendiarengusse.

Responsible Innovation Lab: Turning sustainability pressure into creative, profitable innovation

Sustainability reporting, circular economy rules and changing customer expectations are redefining what innovation has to deliver. Many companies treat this as a compliance burden, but the most forward-looking firms treat it as a source of new value. This hands-on mini workshop is based on the ETAG-funded research project results: the new theoretical framework and companies’ insights. The framework combines circular design, open innovation, design and art thinking. Participants will diagnose organisation’s responsible innovation profile and discover the “Digital-Art Gap”: Estonian companies are strong in digital and design-thinking capabilities but rarely use artistic and anticipatory approaches.

Kuluteadlikkus kui konkurentsieelis

Konkurentsieelis ei sünni ainult uutest toodetest ja tehnoloogiatest, vaid ka oskusest kasutada ressursse targalt. Ettekandes jagan praktilisi näiteid elektroonika- ja autotööstusest ning koostööst globaalsete klientidega. Vaatleme, kuidas kuluteadlikkus toetab organisatsioonide tõhusust ja konkurentsivõimet ning milliseid väljakutseid ja võimalusi näeme kõrghariduse juhtimises.

Kogukonnalt kogukonnale – sündmuse loomise teekond

Kõige kallim koolitus on see, mille järel midagi ei muutu

Hire Me If You Can: Meet the Talent of 2040

The students in Ülemiste City’s classrooms today will join its workforce around 2040. Who will they be, and what will they expect from their employers? Students from the International School of Tallinn step into the future and present themselves as the talents of 2040. They talk about how they work alongside AI and what an employer must offer to win them over: continuous learning, international teams, meaningful work and room for their own ideas. In the second half, we go behind the scenes: how the school builds these skills today, and how schools and companies on the same campus can prepare the next generation together.

Kas tulevik saab kestlikuks ilma minuta?

Kes lahendab probleemi? Disain, kui strateegiline tööriist

Miks püüame üht ja sama ust ikka ja jälle lükata, kuigi silt uksel ütleb „tõmba“? Meie elu- ja töökeskkond täitub üha nutikamate seadmete ja kasvava hulga infoga. Kasutame seda aktiivselt, et olla informeeritumad, teha targemaid otsuseid, maandada riske, vältida vigu ning saavutada edu. Ent vead ei kao, kõik otsused ei osutu kunagi õigeks ja riskid põhjendatuks. Vajadus paremate lahenduste järele jääb alatiseks püsima. Seisame iga päev silmitsi uute probleemidega, tihti teadmata nende täpset põhjust või ulatust. Kuidas leida õige lahendus, kui me pole kindlad, milles probleem tegelikult seisneb? Kes oskaks päriselt selgitada miks miski ei toimi, kuidas mittetoimivat muuta toimivaks, millises suunas liikuda või kas üldse liikuda? Räägime disainist kui praktilisest tööriistast probleemide mõistmisel ja lahendamisel. Mis on disainmõtlemine? Millal on disainist abi? Kellele on disainerit tarvis? Vaatame EKA disainiteaduskonna juhtumiuuringute näitel, milliste teemade ja küsimustega tegeleb kaasaegne disain ning disainiharidus Eestis ning kuidas seda kompetentsi praktikas oma ettevõtte või asutuse väljakutsete lahendamisesse kaasata.  Tule ja arutleme, kas disain saab aitada ka sinu igapäevatöö probleeme uue nurga alt mõtestada ja lahendada.

Tööelu peegeldus: huumorist arusaamiseni – kas igas naljas on terake tõtt?

Miks saavad mõnest tööelu olukorrast korduvad naljad? Olgu selleks koosolek, kus lepitakse kokku järgmise koosoleku aeg, või töökuulutus, kus otsitakse 22-aastast kandidaati 30-aastase töökogemusega. Need humoorikad liialdused peegeldavad sageli vastuolusid töötajate ootuste, juhtide kavatsuste ja igapäevase tegelikkuse vahel. Teadmisampsus arutleme, mida need äratuntavad olukorrad õpetavad meile juhtimise, inimeste arengu ja heaolu kohta ning kuidas mõista ja lahendada naljade taga peituvaid murekohti.

Midagi ei hoia meid rohkem tagasi kui see, mida me kindlalt usume, kuid mis tegelikult tõele ei vasta

Maailmas ja ka Eestis luuakse järjest rohkem erinevaid tervisega seotud lahendusi. See tähendab, et meie teadmised tervisest, seda mõjutavatest teguritest ja nendevahelistest seostest peavad olema kontrollitud ning vastama võimalikult hästi tegelikele toimemehhanismidele. Kehakaalu ja kaalulangetuse valdkonna näitel vaatame, kuidas teaduslik meetod aitab paremini mõista tervisevaldkonna võimalusi ja väljakutseid. Arutame, kuidas nende teadmiste põhjal luua teaduspõhiseid lahendusi inimeste toetamiseks.