EduFest

Oskuste mittevastavus (skills mismatch) – strateegiline äririsk või arenguvõimalus?

Tutvustame viimaste võrdlevate uuringute tulemusi, suhestudes Eesti haridusvaldkonnas käimasolevate uuendustega, sh tööandjate poolt võrdlemisi skeptiliselt vastu võetud kutseharidusreformiga. Ettekande laiemaks kontekstiks on tööturu muutused ja (uute) oskuste vajadus ning laiemalt töö ja hariduse seosed – keda koolitame, kelle jaoks õpime? Juttu tuleb sellest, kuidas formaalne haridus, töökohapõhine õpe ja nn hobiharidus tööturu vajadustega suhestuvad, ning millal on ohtlik, kui struktuurne ebavõrdsus väljendub erinevas ligipääsus koolitustele ja töökohtadele. Mõtestame vastuolu kahe hirmu vahel: ühelt poolt, “meie tööjõu potentsiaal jääb kasutamata puuduliku väljaõppe tõttu”; teisalt, “meie inimesed on üleharitud ja pole ime, et nende teadmiste-oskuste pagas jääb kasutamata”.

Immuunsus ja seda mõjutavad tegurid

Esitluses käsitletakse inimorganismi immuunsust, selle olemust, tüüpe ja ülesandeid ning seda mõjutavaid tegureid. Inimese immuunsüsteemil on oluline roll organismi homöostaasi tagamisel. Selle peamiseks ülesandeks on maksimaalselt efektiivse immuunvastuse andmine nii mitmesugustele välismõjutustele nagu näiteks mikroorganismidele, hulkraksetele parasiitidele, organismi sattunud toksiinidele kui ka organismis endas tekkinud kasvajarakkudele, tagades samal ajal organismi üldise normaalse funktsioneerimise. Tänapäeva elu on kiire ja stressirohke ning see mõjutab ka meie immuunsüsteemi funktsioneerimist. Millised tegurid mõjutavad meie immuunsust ning kas ja milliseid tegureid saame mõjutada meie, et toetada immuunsust?

Toitumine ja elustiil kui vananemist mõjutavad tegurid 

Vananemine on keerukas bioloogiline protsess, mida mõjutavad nii geneetilised kui ka elustiilifaktorid. Üha enam kinnitab teadus, et bioloogiline vanus ei kattu alati kronoloogilise vanusega – seda kujundavad epigeneetilised mehhanismid ja keskkonnamõjud. Epigeneetilised muutused, on seotud rakkude vananemise ja neurodegeneratiivsete haiguste tekkeriskiga. Samal ajal on näidatud, et toitumine ja elustiil võivad neid protsesse oluliselt mõjutada. Loengus tuleb juttu toitumis- ja elustiilimustritest, mis võivad aeglustada neurodegeneratsiooni vananemisel. Füüsiline aktiivsus, stressi vähendamine, piisav uni ja suitsetamisest hoidumine – soodustavad tervislikku vananemist. Kuigi vananemisprotsessi peatada ei saa, on võimalik aeglustada bioloogilise vanuse kulgu ning säilitada parem tervis ja elukvaliteet.

Kas digiajastu on noorte vaimse tervise pekki keeranud?

Tulevikutalent – mida maailm sinu käest vajab ja kuidas sa sinna jõuad?

Töömaailm muutub lähima kümnendi jooksul kiiremini kui kunagi varem. Tehisintellekt, rohepööre ja globaalsed majandustrendid loovad uusi ameteid ja paljud senised rollid defineeritakse ümber. Tule ja kuula, mida kõike on selle kohta öelda World Economic Forum’i Future of Jobs 2025 mahukas raportis – millised tööd ja oskused on tõusutrendis, millised kaovad ja miks just loovmõtlemine, andmepõhisus ja psühholoogiline vastupidavus muutuvad sinu suurimaks konkurentsieeliseks. Iga osaleja saab kaasa oskuste kaardistamise ja hindamise töövahendi, millega planeerida ja ettevalmistada iseenda või töötajate tulevikuoskuste arengut.

Esmaabi oskus kui kriitiline pädevus kogukonnas

Esmaabi oskus on kriitilise tähtsusega kui inimene vajab elupäästvat abi. Esmaabi oskus annab julguse ja valmisoleku tegutseda keerulistes ja kriitilistes situatsioonides, kus iga sekund loeb. Elanike teadlikkus esmaabist ja AED kasutamisest püsib endiselt madal ning seda mõjutavad mitmed tegurid nagu esmaabi koolitusest möödunud aeg, vanus ja haridustase). Juttu tuleb esmaabi oskuse olulisusest kogukonnas, planeeritavatest uuringutest doktoritöö raames ja elupäästva esmaabi osutamisest kui kriitilisest oskusest kogukonnas.

Riskijuhtimise „VastuMeede“

“VastuMeede” on koostööl põhinev riskijuhtimise lauamäng 2-4 mängijale. Mängijatest moodustatud projektimeeskond peab tegelema projekti käigus tekkivate riskidega, rakendades ennetavaid vastumeetmeid. Nii vastumeetmed kui ka riskid mõjutavad projekti üldisi eesmärke (ulatus, kvaliteet, aeg, maksumus). Mäng võidetakse, kui meeskond suudab riskid edukalt tõrjuda, kuni projekti lõpuni. Mäng kaotatakse, kui kasvõi üks projekti üldeesmärkidest on 25% halvem. Sessioonil osalejad mängivad riskijuhtimise lauamängu neljaliikmelistes gruppides. Mängu käigus tutvutakse riskijuhtimise teemadega, nagu kvalitatiivne riskianalüüs (riskimaatriks ja riski suuruse arvutamine), riskikategooriad, riskide ja vastumeetmete näited ning riskide mõju projektile. Mäng arendab ka mängijate loojutustamise ja arutelemise oskusi.

Kui palju turist sihtkohale tulu toob?

Ettekanne põhineb uuringul, mis annab ülevaate Pärnu maakonna turismi otsesest majanduslikust mõjust ning olulisusest sihtkohas. Antud uuringus otsitakse vastuseid, kuidas, kas ja kui täpselt on võimalik hinnata seda, kui palju turism sihtkohale otsest tulu sisse toob. Uuringusse kaasati nii olemasolev ametlik (avalik) turismimajandusega seotud statistika kui mitteavalik statistika koos mobiilpositsioneerimise andmetega. Tulemuste põhjal saab ülevaate, kui palju otsest tulu teenis Pärnu maakond 2024. aastal turismist kättesaadavate andmete põhjal. Mida tuleks teha teisiti, et saavutada tulevikus täpsem tulemus?

Whole Brain Living – Meie neli sisemist tegelast

Kaasaegsed neuroteadusuuringud on näidanud, et meie aju kaks poolkera ei erine ainult ülesannete, vaid ka maailmatunnetuse poolest. Jill Bolte Taylori kontseptsioon Whole Brain Living kirjeldab nelja eristatavat „tegelast“, kes juhivad meie mõtlemist, tundeid ja käitumist. Iga tegelane esindab erinevat närvivõrgustikku, mille teadlik tundmaõppimine ja juhtimine suurendab eneseteadlikkust, emotsioonide regulatsiooni ning otsustusvõimet. Sellel koolitusel uurime, kuidas need neli tegelast kujundavad meie igapäevaseid reaktsioone ja valikuid ning kuidas kasutada nende teadlikku koostööd, et parandada sisemist tasakaalu, suurendada loovust ja juhtida tõhusamalt nii iseennast kui ka teisi.

Rohepädevused ettevõtluses: elukestev õpe kui konkurentsieelis

Katrin jagab oma kogemust interdistsiplinaarsest ELU-kursusest ja koostööst rahvusvaheliste partneritega, tuues näiteid, kuidas teaduspõhine ja praktiline lähenemine aitab kujundada rohepädevusi, mis on olulised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni kohanemisvõime jaoks. Fookuses on elukestev õpe, mis toetab nii töötajate arengut kui ka ettevõtte kestlikku kasvu. Räägime sellest, miks rohe- ja digimaailm ei ole vastuolulised, vaid täiendavad teineteist ning kuidas Eesti ja rahvusvahelised haridusprojektid (sh EdTech Talents, Roheoskuste Programm ja SustainERA) pakuvad uusi vaatenurki töötajate arengusse ja tööandja väärtuspakkumisse.

Tervisetehnoloogiad – kui tahad jõuada kaugele, mine koos

ENG | The Future of Marketing: Balancing Intelligence and Creativity

The digital landscape is evolving faster than ever — and performance-based marketing alone is no longer enough. In this presentation, we’ll explore how strong brand storytelling, building emotional connections with customers, and a data- and AI-driven strategic approach can create real value and long-term impact. We’ll discuss how AI can serve as a tool that supports creativity rather than replaces it — and why smart content, community, and a clear narrative matter more today than ever before.

Algoritmid meid nügimas

Teekond koolitustel osalemisest praktiliste muutusteni elus

Koolitusel tegeleme õpiprotsessi planeerimise ja juhtimisega teemadega nii, et põnevatel koolitustel käimine ei jookseks tulevikus mööda külgi maha, vaid paigutuks meie teadmiste süsteemi ning saaks igapäevaselt kasutusse. Koolitus põhineb David Kolbi kogemusõppe tsüklil,  mida on võimalik kohandada kõikidele olukordadele klassiruumis ja selle väliselt. Proovime koos läbi tsükli osad: tegevus, vaatlus, mõtestamine ja taasrakendamine. Kõigi osade juures jagatakse praktilisi teaduspõhiseid näpunäiteid. Osale kindlasti, kui tahad arukalt õppima õppida!

Tallinna soojussaarestik: kuumuse mõju ja leevendusvõimalused

Kuumalained ja linnade soojussaared on Eesti ühiskonnas endiselt teadvustamata probleem. Ometi on 21. sajandil meil pea igal teisel suvel olnud lühemaid või pikemaid kuumalaineid, mil päevane maksimumtemperatuur tõuseb üle 30 kraadi. Linna soojussaare efekti tõttu on Tallinnas ja teistes tiheasustusalades õhutemperatuur veelgi kõrgem. Rääkimata juba pinnatemperatuuridest, mis olenevalt pinnakatte omadustest võivad päikesepaistelisel päeval tõusta 60-70 kraadini.Mis siis selles kuumuses halba on? Koos õhusaaste mõjudega muudab see linnas elamise suvel eluohtlikuks. Lisaks tõstab see jahutusvajaduse suurenemise tõttu kulutusi elekrtienergiale, veetarbimisele jne. Seminaril selgitame linna soojusefekti sisu ja vaatame üle, kuidas näeb välja Tallinna soojussaarestik satelliidipiltidelt ja maapealsete mõõtmiste alusel. Samuti arutleme teemal, kuidas olukorda parandada.

Kas sotsiaalmeedia tunneb meid paremini kui me ise – miks me näeme just neid reklaame?

Juht kui karjäärinõustaja: Hope-action lähenemise 7 komponenti

Juttu tuleb lootusest karjääriarengu keskpunktis ning tuntud Kanada teadlase ja karjääriteoreetik-metoodiku Norman Amundsoni Hope-teooriast. Tegemist on uue lähenemisega, mis aitab suurel määral juhte, kuna lootusega on seotud sellised pädevused nagu eneserefleksioon, eneseselgus, visiooni seadmine, eesmärkide seadmine ja planeerimine, elluviimine ja kohanemine. Samuti on olemas keskkonnategurid, mis mõjutavad kogu karjääriarengu protsessi. Hope-action lähenemine ja on disainitud praegusel ebakindluse ajastul tegutsemiseks. Piret on ühe tema varem Eestisse toodud koolitusprorammi koolitaja ja raamatu üks eestindaja.

Loovuse ja kunstiteraapia jõud: kohalolu voltides 

Kuumalained ja linnade soojussaared on Eesti ühiskonnas endiselt teadvustamata probleem. Ometi on 21. sajandil meil pea igal teisel suvel olnud lühemaid või pikemaid kuumalaineid, mil päevane maksimumtemperatuur tõuseb üle 30 kraadi. Linna soojussaare efekti tõttu on Tallinnas ja teistes tiheasustusalades õhutemperatuur veelgi kõrgem. Rääkimata juba pinnatemperatuuridest, mis olenevalt pinnakatte omadustest võivad päikesepaistelisel päeval tõusta 60-70 kraadini.Mis siis selles kuumuses halba on? Koos õhusaaste mõjudega muudab see linnas elamise suvel eluohtlikuks. Lisaks tõstab see jahutusvajaduse suurenemise tõttu kulutusi elekrtienergiale, veetarbimisele jne. Seminaril selgitame linna soojusefekti sisu ja vaatame üle, kuidas näeb välja Tallinna soojussaarestik satelliidipiltidelt ja maapealsete mõõtmiste alusel. Samuti arutleme teemal, kuidas olukorda parandada.

Aastate mõju silmadele

Mis siis, kui keskkond määrab, kes kuulub matemaatikasse? Identiteet kui tehnoloogiasektori tuleviku filter

Ettekande fookus on sellel, et tehnoloogiasektoris järelkasvu tagamiseks on selle kõrval, mida me õpetame, oluline ka see, kuidas õpetame ja mis tundeid õpilastes kujundame. Laiemalt ühiskonnast, st sotsiaalsest keskkonnast rääkides keskendub see ettekanne küsimusele, kuidas igaühe (matemaatiline) identiteet on mõjutatud ümbritsevast, nii laiemal ühiskondlike seisukohtade tasandil kui kitsamalt kooli- ja klassikeskkonnas. Uuringutulemustele toetudes avab ettekanne, milline on Eestis õpilase enesetaju matemaatika osas ning kuidas tema arvates teised teda matemaatikaga seoses näevad. Ühtlasi selgub empiiriliselt, kuidas täpsemalt õpilaste vahelised erinevused kujunevad ning mis sellest tuleneb.

ENG | Efficiency. What really lies behind this word?

We will analyze the aspect of value creation based on the three questions used in the microeconomy – what, for whom and how. We will discuss why efficiency is needed and how to achieve it. The sub-topic is how to bring this competence to people.

Andmed ja AI. Kuhu oleme jõudnud ja kuhu läheme edasi?

Viimased aastad on toonud AI laialdasse kasutusse. Ometi on paljudes ettevõtetes potentsiaali rakendamine jäänud tagasihoidlikuks. Selles ettekandes vaatame, kus peituvad peamised takistused ja millised on praktilised sammud edasiliikumiseks. Miks on andmehaldus aina kasvava olulisusega? Arutleme, millist rolli mängib organisatsioonikultuur ja tehnoloogia valik, et andmete ja AI abil saavutada reaalset ärikasvu.

Mikrosammudega magistrikraadini: sotsiaalteaduste magistriks enda kujundatud õpiteega

Elukestev õpe ja pidev enesetäiendamine on edukale inimesele elustiil. Ülikoolid pakuvad selleks kõrgel tasemel mikrokraadi- ja mikrokvalifikatsiooniprogramme paljudel põnevatel ja olulistel teemadel. Lisaks jõudis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond innovaatilise lahenduseni, kuidas just õppija huvidest lähtuvast mikrokraadide komplektist kokku panna magistrikraad. Juttu tuleb sellest, mida kujutab endast uudne magistriõppekava “Kombineeritud sotsiaalteadused” ja kuidas saab iga õppija endale sobiva sisu akadeemilise kraadi saamiseks kokku panna.

Innovaatilise tehnoloogia ja digilahenduste rakendamine hariduses: karid ja võimalused

Uuringud on näidanud, et õppijaid köidavad teemad, mis on seotud nende endi või neid ümbritsevaga. See tähendab, et elulised ülesanded või näited võimaldavad paremini õppijaid kaasata ja motiveerida neid mingi teemaga põhjalikumalt tegelema. Üheks selliseks võimaluseks on targa kodu süsteemides kogutavad andmed. Need võiksid õppeprotsessis, st. erinevates õppeainetes, kasutust leida kas eluliste näidete või siis „musta materjalina“, et õpilased saaksid ise nende andmete põhjal püstitada hüpoteese või analüüsida olukordi. Esinemine annab ülevaate Targa Koolimaja andmekogumise ja -analüütika tarbeks loodud referentsarhitektuuri väljatöötamise tarbeks läbi viidud uuringul tekkinud kitsaskohtadest ja leitud lahendustest, tõstatades küsimusi, mis aitavad tarkvaraarendajaid hariduse valdkonnas.